umm… tegelt eriti polegi midagi kirjutada. Olen 4 kg juurde võtnud ja desperately tahaks alla tagasi võtta, aga nälgida ka ei viitsi.

Siis teine asi…siiamaani on iga kolmapäev pidu ühikas+bravos ja see trend paistab jätkuvat veel tükk aega. arvukate kolmapäevade jooksul on ühikaelul kujunenud oma  soundtrack - toit koome “mälestused”. ja seda kuulates avastad uskumatu asja. et iga asja peale saab vastata ei hoooliii või mälestusi täis on atmosfäär.

:P

Pm.. võib öelda, et elu on normaliseerunud. On muutunud igavamaks kui alguses, aga paremaks kui maseka-ajal. Natuke õppida, natuke pidu, natuke sõpru. Elu võiks olla sama lahe kui enne. Aga juua küll enam nii palju ei taha

Mingi kolmapäevast pähapäevani e siis tänaseni oli täiesti vastik masekanädal (ma loodan vähemalt, et ainult tänaseni) ja kahetsen kohutavalt, et nädalavahetuseks koju ei läinud. 

Ainuke natukenegi positiivne asi oli, et nelli oli ka siin ja vahepeal midagigi oli teha ja sain aru, et iga kord kui midagi on sitasti või tahan mõelda ja on ilus ilm, siis on hästi mõnus üksi rannas olla. Aga need on nüüd ikka tõesti väga otsitud asjad.

Ma tunnen kohutavalt puudust digikast ja kusjuures ainult sellepärast, et tahaks siin oma jutte illustreerida. Ma tahaks nagu eelkõige pildistada oma freakysid riietusi ja gulinaarsete elamuste highlighte :D

Tervet elu jäädvustama hakata mõtet ei näe, sest mitte kunagi ei saa pildile saada kõige paremaid hetki, sest nii kaua, kuni sa mingi nalja jäädvustamiseks aparaati otsid, on teised selle ammu ära naernud and u miss all the fun.

Igatahes, tahaks siia pilte lisada, sest mina küll ei viitsiks kuiva teksti lugeda. Nagu väiksena ei võtnud põhimõtteliselt ilma piltideta raamatut kätte:D

Oli vähemalt 20 kraadi sooja, päike paistis ja lühikeste riiete ilm oli täiesti. Et üks tuttav keeras väikese sita kokku, mille pärast mul oli päris paha olla, otsustasin minna randa omaette olema ja seda olukorda enda jaoks selgeks mõtlema.

Ma mõistan, et see jutt, mis ma kirjutan, on eriti läila ja ära leierdatud, AGA JU TA SIIS ON TÕSI. Anyway, ma ei suuda kirjeldada, kui mõnus tunne oli rannas, kui pärast pikka jalutamist ja mõtlemist sain aru, et väärtustada tuleb kõige lähemalseisvaid inimesi (nt andsin sõbrale selle sita andeks ilma selgitusi nõudmata ning helistasin õele, kellega peaaegu üldse pole suhelnud ülikooli minekust saati ja küsisin, kuidas tal läheb ja kutsusin teda endaga reisile), samuti et elada tuleb tänases päevas ja spontaanselt.

Tavaliselt olen täiesti negatiivne ja pessimistlik inimene, aga seal tuli mingi enneolematu positiivsuse laine peale :) ja olin see paar tundi seal üksi olles lihtsalt… praegu tundub, et õnnelikum kui kunagi varem.

Ja veel kaks asja, mis mind rõõmsaks tegid: see, et ma olin freakylt riides. Siiani olen täiesti casualilt ja tavaliselt riides käinud, aga tegelikult mulle õudselt meeldib inimeste pilke oma välimusega püüda. Ja see, et rand oli täis turiste. See pani mind ühelt poolt küll raskesse olukorda, kuna hakkasin mõtlema oma eriala turismi ala vastu vahetamise peale. Aga meeldis see, et see kuidagi pani mind natuke oma väiksest Eesti elu kastikesest väljapoole mõtlema. See on minu jaoks päris oluline märksõna…või soovitus - THINK OUT OF THE BOX, sest mul on harjumus olla mugav ja elus võimalikult lihtsalt ja väikeste pigutustega läbi saada.

Igatahes jah… sitaks mõnus oli ja pani korraks mõtlema, et elu on ikka jube hea, polegi tegelikult kohe millegi üle vinguda. Proovige ka ;)

22. sept oli Pärnu kolledži rebaste ristimine ja rebastepidu ehk American college party stiilis basseinipidu siis:P

Ristimisel oli ka riietuse teema, iga eriala õpilastel erinev. Ettevõtlusel ja projektijuhtimisel taevas, turismil ja hotelliettevõtlusel põrgu ja sotsiaaltööl maa. Mõned meie kursuse omad oli nt tulnukad ja meie olime ühe kursavennaga mingid NASA vennad - ma olen jube rahul, et inimesed on nii leidlikud ja kõik ei teinud ennast ingliks:D

Meid retsiti nii palju, et värviti nägu ära nagu 10. klassiski. Meie omalt poolt pidime esitama oma varem ettevalmistatud ülistava laulu 3. kursuse tudengitele. Keegi ei osanud laulda eriti.

Aaa… ja siiiis õhtul oli pidu, mis pidi maailma parim olema.

Ujusime suht ohtralt. Jõime. Käisime saunas. Jõime. Lahe oli muidu, aga perssssse, mul lõppes alles natuke aega enne pidu avaliku esinemise tund ja ma ei jõudnud juua osta enam. Mõtlesin, et savi, seal pidi ka olema. Aga jook sai otsa mingi aeg ja pidu sellega koos. Seda osa, millest enne pidu pidevalt räägiti, et pärast kella 1 algab see õige Ameeeeeerika värk, beerpongide ja shotgunidega, ei tulnudki. Üritus sai umbes kl 2 läbi.Sellest polegi midagi, et ta nii vara lõppes, aga ma olen pettunud just selles, et ma ei saanud niimoodi hullu panna ja neid uusi asju proovida, mis mul seal plaanis oli. Lohutan ennast sellega, et saime vähemalt napilt kursavennaga koju ja kui mina poleks piisavalt konditsioonis olnud, oleksimegi võinud ühe teise freshmaniga (kes oli pesuruumis juba pikemat aega riisi ropsinud), sinna Pärnust 11 km kaugusel asuvasse Andropoffi villasse jääda ilmselt :D. Käisime macis veel enne kojuminekut. Saime 3 suure einega kaasa 3 klaasi. Ma võtsin need endale. Pm varastasin:D

Jaa suutsin ühikatoa võtme kursavenna, kelle nime, tel nr ega midagi ei teadnud, autosse jätta:)

2 päeva vaevlesin, siis sain kätte.

Aga üldiselt suht rahule jäin ikkagi, kuigi ootasin sellest rohkem. Õnneks on järgmine aasta uus võimalus ;)

Kirjutasin alguses, et hakkan oma aega maksimaalselt kasulike asjadega sisustama. Ja mis siis sellest saanud on?? Päriiiiis hakkasingi :DMa ei õpi tunnis, ma ei õpi kodus…:S

No okei, VABA aja efektiivseks sisustamiseks on siiski variante tekkinud. ma olin nõus hakkama kursavanema abiks, st ma pean hakkama aitama mingeid üritusi korraldada jms. Ja loodan üliiiiväga, et saan hakata käima dance@europe tantsuprojekti trennides. Uuh, ma olen nii elevil esmaspäeval toimuva intervjuu pärast! Kardan, aga ootan seda. :)

Tulin Rakverre. 2 sõpra said sõjaväest koju esimest korda ja tuleb pidu muidugi. Kohe hakkan minema ka, kirjutan kiirelt kokkuvõtte ära nädalast:P

Oskan nüüd autoga minna enamikku poodidesse ja kooli. Aga sõitsin 2 nädala jooksul mõttetult u 15 l bensu maha, nii et nüüd jääb auto vist küll ühika ette seisma:)

Nagu vaesed tudengid ikka, käisin enam-vähem 3 päeva järjest Steffanis pitsat söömas. Al Capone, ananassi asemel peekon, mmm. Kui mina söön pool seal ja võtan pool kaasa, siis toakaaslane mul võttis kolmveerand pitsat ühikasse kaasa ja sõi seda veel nädal aega :D.

Käisime Kaubamajakas šoppamas ka üks päev. Proovisin seal mütsi ja vaatasin peeglisse ja nägin et endine paralleelklassiõde Pille seisab selja taga :D Elab Rakveres/Viljandis, aga kokku saad ju ikka Pärnus. :D

Muidugi seda ka veel, etttt… taaskord jõime iga päev. Koolis oli ka esimene masendav tund:D- majandusinformaatika. Im scareeeeeed, et ma ei saa seal hakkama:S. Mingit ulmereferaati peab hakkama varsti tegema. Kool on üldse üks suur segadus praegu, kuna ma ei saa aru, mis valikaineid ma veel võtta saan ja mingi jamps sellega. A see ei morjenda eriti :D

Mmm… Üks hea uudis on ka. Ma mingit tantsutrenni varem ei leidnud, aga nüüd sain kirja, et mingisse tantsuprojekti otsitakse inimesi ja esmaspäeval lähen intervjuule. Ma olen juba praegu närvis :D

Aaga davai. Aeg otsas. Lähen poodi ja peole:D

Ei suuda kahjuks niimoodi päev-päevalt enam meenutada täpselt, mis toimus. Igatahes, koolis oli taas väga igav, istusin msnis, mängisin numbrimängu ja nokkisin. Ja jällegi jõime iga päev. Sõitsin üsna palju autoga ka ringi ja avastasin Pärnut:P.

Iga päev oli lahe, aga kirjutan kõige lahedama asja sellest nädalast. Läksime Andriga jalutama ja randa. Vähemalt plaan nägi seda ette.Ostsime säästukast rummi ja koka ja läksimegi randa istuma ja vaatasime tähti ja jalutasime. Hakkasime justkui nagu tagasi tulema, aga tee peale jäi ette purskkaev:D üritasime üksteist sinna sisse lükata ja pritsisime. siis nagu saimegi oma eesmärgi täidetud ja olime mõlemad üleni märjad. Mina olin talvejopega näiteks. Siiiiiis… mõtlesime veel, et mis siin enam… lähme merre ujuma. võtsime enamus riideid seljast ära ja käisimegi ujumas 7. septembril:D üle 10 kraadi seal nüüd küll eriti ei olnud. Siis tulime koju. paljajalu. Rääkisime minu toas juttu 7.15-ni hommikul. Kl 9 algas kool. Suht mark oli, kui õppejõud mulle kogu aeg otsa vaatas, kui ma konkreetselt nokkisin 3 tundi järjest.

Jalanõud vedelesid veel mingi 4 päeva toa ukse taga, sest nii liivased olid, ja riided vedelesid samal põhjusel vannitoa põrandal.

Eile, reedel, tegime toakaaslasega suurpuhastuse päeva. Peaaegu kõik läksid nädalavahetuseks koju ja oli hea põhjus midagi kasulikku teha :).

Uus joomanädal algab homme, kui kõik tagasi tulevad.

AHJAAAAA… ma ei lähegi wafi trenni. Ühe korra käisin ja kõik olid nii väiksed seal:D

Esmaspäeval kolisin (esialgu 4 päevaks) ühikasse. Vanemad viisid mu Rakverest Pärnusse, sest palju kotte oli ja bussiga oleks olnud raske nii palju vedada ning autoga ei julgenud esimest korda üksi minna, sest Pärnus on suht omapärane liikluskorraldus, lots of parema käe reeglit…harjumatu.

Anyway…läksin oma uude tuppa, mu toakaaslane oli juba sisse kolinud. Tuli välja, et ta on ka Rakverest. Me oleme ilmselt ainsad 130 freshmani peale ja sattusime ühte tuppa :D Või siis pandi meelega.

Vahepeal oli koolis aktus ja infotund ning tehti kursusepildid. KAMOOOOOON, keegi oleks võinud seda varem mainida, oleks normaalsem välja näinud :D

Ühikasse tagasi minnes saime toakaaslase Heleriga paremini tuttavaks ja läksime juba esimesel õhtul kööki teistega tutvuma. (Köögis on muide 65 inimese peale 1 külmkapp, mitte ühtegi veekeetjat ja potid ja pannid peavad ka endal olema;)) Aga see selleks.. igatahes, Mikk ja Martin istusid juba seal ja jõid (vähemalt mees-)tudengite lemmikjooki - Walterit :D 3. kursuse tudeng Riido oli ka. Kuna me mõtlesime siis ka jooma hakata, viis ta meid bensukasse ja ostsime mitte kõige geniaalsemad vaese üliõpilase joogid - väiksed 30 kr siidrid.Minu mäletamist mööda lihtsalt jõime ära ja läksime magama. Aa, ei, koputasime veel enne naabrite - 2 kursuse omade - uksele ja tutvusime nendega ka.

Teisel päeval oli infopäev. Me arvasime, et infoPÄEV tähendab, seda, et päev on sisustatud, aga tegelt see kestis u 1,5 h. Pärast käisime poodides. Windowshoppamas ja süüa-juua ostmas.

Tagasi jõudes uimasime niisama ja surfasime oma eriti vinges ühika netis :D Siis läksime jälle kööki sööma ja eelkõige jooma. Saime jälle paar uut tuttavat. Seejärel suundusime teatavasti eriti vingesse kluppi, Miragei. (aga ainult kuna oli teisipäev ja muud klubid polnud lahti). Olime nõus lausa 50.- pileti eest maksma. :D

Tantsisime täiega. Ma tõesti ei viitsinud koju kõndida ja läksin ööseks Riido juurde, käisin pesus, sõin tema müslijääke ja kl 9 läksime sealt otse kooli.

Kolmas päev oli suht naljakas. 2 esimest loengut olid normaalselt igavad ja paberit-pliiatsit ega läpakat ka kaasas polnud ilmselgelt ja parajalt väsinud ka, nii et kuulata eriti midagi ei viitsinud. Eriti sp, et ma istusin ühe (taaskord köögist leitud) tuttava kõrval, kes ka erilist huvi hr Kuura loengu vastu üles ei näidanud. Rääkisime rohkem juttu. Mina ja vist veel päris paljud mängisime numbrimängu. Sel päeval ütlesid mittu inimest mulle otse näkku, et ma näen sitt välja. Pole ka midagi imestada.

Läksin koolist koju, käisin poes ja ostsin süüa ja juua. Kusjuures käisin lühikeste pükste ja t-särgiga, jumala soe oli.

Hiljem sõime toakaaslasega köögis ja kohtasime Andrit, kes regulaarselt käib pelkusid praadimas. Läksime tema tuppa jooma, et tema ja ta toakaaslasega tuttavaks saada ja enne traditsioonilist kolledžibussituuri kerge põhi alla teha. Peagi suundusime siis kooli juurde bussi peale. See sõit polnud nii põnev kui alguses tundus. eelnevate sündmuste ja 20 minutilise sõidu jooksul oli mu siider otsa saanud ja Võtsime Oskariga kahepeale poolese lauaka. Nagu hiljem selgus, poleks ma pidanud sellest nii suurt osa ära jooma.

Igatahes, siis läksime Bravosse. Koos päris paljude tudengitega. Oli mingi pidu, millest midagi ei mäleta. Aga mäletan, et kaotasin seal ühe sussi ära ja otsustasin siis juba teise ka minema visata. Päris kaua olin paljajalu väljas. Eriti tugev tervis peab mul olema, et haigeks ei jäänud.

Oskariga koos läksin koju ka. Ta ostis tee peal süüa ja ütles müüjale, et ei taha seda roosat kastet. Müüja oli kahjuks mingi kuri tädi, kes ei saanud roosa kastme asemel sinepit panna, vaid tahtis kõigi asjade eest eraldi kolm krooni saada. :D

Ma olin enne oma toavõtme tuppa unustanud ning kuna ei tahtnud toakaaslast äratada, ööbisin Oskari aka ossi aka ossu aka okasroosikese ja tema toakaaslase Olevi toas.

Neljapäeva hommikul uimasime natuke aega niisama ja rääkisime juttu. Okasroosike valgustas mind eelmise päeva sündmuste osas. Varsti tegi tore koristajatädi või keegi mulle õnneks minu toa ukse ka lahti. Siis jalutasime nurgapealsesse poodi ja ostsime õlli. Suht mõnna. Va see, et Okasroosike terve tee edasi ja tagasi ja veel natuke kauem telefoniga rääkis. Vahepeal käisin oma toas ja mulle helistas keegi Koit ja küsis, kas ma mäletan teda eilsest. See on nagu selles laulus et eeluueeluueluueluuu on loteriiiiii…see koht et mäletad küll, mu nimi on Maria ja siis vahepeal ütleb et ega ikka ei mäleta küll :D.

Aaaam…ja varsti oligi aeg bussi peale minna. Oss, mu uus õllejoomisbuddy läks Tlna ja ma Rkvsse. Kui ebaõiglane, et ma pean koju saamiseks 3h ja 50 min sõitma:) Järgmine kord lähen küll autoga, vähemalt nii ma praegu arvan.

ANYWAY…SEE NÄDAL OLI ÜLICHILL, NAGU PUHKUS JA MA LOODAN, ET SEE JÄTKUB NII VÕIMALIKULT KAUA!!!

Ja by the way, järgmisel kolmapäeval hakkan wafis trennis ka käima.

tsaupakaa selleks nädalaks:P

See on vist kõige ilmselgem, aga geniaalsem lause, mis ükski tark mees on kunagi öelnud. Seda saab öelda nagu mistahes sündmuse kohta elus. Hetkel mõtlen, et kogu mu eelnev elu on olnud ettevalmistus ülikooli minekuks.

Sõidangi 30. augustil Pärnusse ülikooli. See on kahtlemata uue eluetapi algus ja nagu inimesed tavaliselt aastavahetusel uue aasta lubadusi annavad, teen mina seda nüüd. Ma proovin päevapealt ennast laiskusest võõrutada ja aega maksimaalselt kasutama hakata :D.  Ausalt öeldes tundub nii see lubadus kui ka kooliminek ise mulle esialgu väljakutsena, kuna ma pole kunagi olnud paari päevagi ilma igasuguste tuttavateta kodust eemal. Aga ma ootan põnevusega.